Meediapädevuse e-õpivahendite loomisel esineb praeguses ühiskonnas mitmeid probleeme, millele tuleb otsa vaadata, kuna kõik taolised probleemid nõuavad e-õpivahendite loojatelt teadlikkust nende oskuslikuks lahendamiseks, et tagada meediapädevuse õpetamise efektiivsus ja kaasaminek muutuvas meediamaailmas. Mõned näited:
Kiire tehnoloogiline areng - pidev ajakohastamine ja kohanemine uute meediakanalite ja -platvormidega.
Desinformatsiooni levik - valeinfo laialdane levik nõuab kriitilise mõtlemise õpetamist, et õppijad oskaksid paremini eristada tõde ja vale.
Algoritmilised filtrid ja personaalne kuvamine - Filtrid võivad piirata õppijatele erinevate perspektiivide ja meediavormide avastamist
Ligipääsetavus - e-õpivahendid peaksid olema ligipääsetavad erinevatele sihtrühmadele, sealhulgas erivajadustega inimestele.
Andmekaitse ja privaatsus - kasutajaandmete kaitse ja privaatsuse tagamine on oluline, kuna info ei tohi jõuda valede inimeste kätte.
Grupp 1 probleem seisneb selles, et lapsed ei tunneta interneti kasutamisega kaasnevaid riske, mistõttu on oht sattuda küberkiusamise ohvriks. Lapsed on vastuvõtlikud sotsiaalmeedia ahvatlustele ning jagatakse mõtlematult privaatset sisu. Võrreldes 2010. aasta andmetega on 4. klasside seas hüppeliselt kasvanud interneti kasutamine keskmiselt kahelt tunnilt rohkem kui viiele tunnile päevas (Eglit, 2023). Kõige olulisem ennetav samm, mida koolid saavad teha, on oma kogukonda harida seadmeid vastutustundlikult kasutama (Hinduja & Patchin, 2022).
Grupp 2 eesmärk oli teha e-õpivahend, mis aitaks sihtrühmal teadvustada Facebookis levivaid internetipettuseid ning ennetada nende ohvriks sattumist. Internetipettuste alla lähevad pettused, mis on loodud raha teenimise eesmärgil, andmepüük kui ka kontode ülevõtmine. Eesmärgi saavutamiseks kasutati H5P keskkonna interaktiivseid ülesandeid. Covid-19 pandeemia algusest aastal 2020 on küberrünnakute ja internetipettuste arv suurenenud (Vann, 2021). Teema on oluline, sest pettused mõjutavad inimeste tervist ja heaolu olenemata sellest, kas nad on kogevad rahalist kahju või mitte (Bailey et al., 2020). Pettuste ennetamisel on oluline, et inimesed õpiksid neid tuvastama ja hoiduma ilma, et see tekitataks neis hirmu, ärevust või piinlikkust (Bailey et al., 2020). Grupi loodud e-õpivahendi eesmärk on just seda saavutada. Elulisi olukordi analüüsides loodi H5P testipõhine veebileht Facebooki ohutuse teemal. Facebooki kasutajatel on üha vajalikum meediapädevust arendada, kuna internetipettused on tänapäeval väga aktuaalne teema. Seetõttu otsustati luua interaktiivne test, mis tõstab teadlikkust erinevate libakontode, loosimängude, kommentaaride ja sõnumite kohta, mida Facebookis levitatakse.
Grupp 3 - Tänapäeval hakkavad lapsed juba väga varases eas kasutama nutiseadmeid ja internetti ning 97% Eesti 9-17 aastastest lastest kasutab internetti vähemalt ühes seadmes iga päev. Suurimaks murekohaks Eesti noorte seas on libauudiste ja tegelike uudiste eristamine (Sukk & Soo, 2018). Uuringud on näidanud, et valeinfo levib kordades kiiremini ja kaugemale kui tõene info (Vosoughi et al., 2018) ning noortel on raskusi tekstide, piltide ning videote usaldusväärsuse hindamisega, kui need on esitatud petlikul viisil (Breakstone et al., 2021). Samuti puuduvad Euroopas igal kolmandal 13aastasel õpilasel piisavad digioskused (Smahel et al., 2020). Seetõttu on oluline, et lapsed õpiksid eristama valeinfot tõesest ning tundma internetis levivaid ohte ja käituma internetis turvaliselt (teadma põhitõdesid küberturvalisusest).